....AVALEHT

....TEHTUD.TÖÖD

....KKK

....ABIKS.ISETEGIJALE

....MEEDIA

....MÜÜGIS

....KONTAKT

 

Kuidas taastada tooli


 Peaaegu igal ühel meist on kodus mõni vana mööbliese, mis vajaks korda tegemist või lihtsalt veidi

kõpitsemist. Kui ei ole võimalust lasta asjatundjatel seda korda teha, siis tuleb saada üle hirmust ning

proovida enda käteosavust ja ilumeelt. Raskem on muidugi siis kui ei olda teadlik puidutöötlemise

põhitõdedest. Aga kui piisavalt tahtmist on, siis saab üle sellestki lüngast. Vana asja taastamise juures

tuleks kindlasti jälgida, et mööbliese ei kaotaks oma ajaloolist hõngu- mis sellele esemele ju tegelikult

väärtuse annabki. Kõige parem näide siinkohal oleks ehk, tooli restaureerimine. Alustame

*vana viimistluse eemaldamisest: Seda võib teha kaaprauaga või lihvpaberiga. Lihvpaberi kasutamisel

tuleks liikuda väiksemast numbrist suurema poole. Esimene lihv võiks olla paberiga nr.80 ning lõpplihv

paberiga nr150. Puidust ornamentide ja treitud osade puhastamiseks võib kasutada nn. värvisurma,

kuna ainult lihvimine ei anna nii head tulemust ja on aeganõudvam. Igasuguse keemia kasutamisel

tuleb muidugi jälgida ohutusnõudeid -st. kummikindad kätte ja prillid ette! Puidu lihvimine toimub alati

pikikiudu, vastasel juhul jäävad peale peitsimist puidu pinnale inetud lihvimisjäljed. Lihvimisega ei

tasuks ka liialdada ,eriti siis kui tahetakse eset tumeda viimistlusega katta. Hele viimistlus nõuab

sügavamat pinna puhastamist.


*Puidu parandustööd: Tüüpiline viga vanadel toolidel on tappide logisemine. Rusikareegel siinkohal

on: kõik mis logiseb tuleb lahti kangutada ja uuesti liimida. Tappide lahtisaamiseks võib

abivahendeina kasutadakuumaõhupüstolit ja veega niisutamist .Kui te ei taha kolme jalaga tooli

omanikuks saada, siis tuleb selle töö uures kannatlik olla, et tapp ei murduks, seda enam, et vana

puit on rabe. Raskem probleem on siis kui mõni detail on hoopis puudu..Oma praktikas olen näinud

üsna naljakaid ja kohmakaid ponnistusi sel teemal ,seetõttu soovitan selle probleemi lahendada

asjatundjate abiga. Enne toolilõplikku kokkuliimimist tuleks tooli kuivalt kokku proovida jälgides,

et kõik normaalselt kokku sobiks. Parim kättesaadav puiduliim on PVA. Kui tappi peale puhastamist

uuesti kokku proovida, peaks see üsnagi tihkelt käima. Vastasel juhul võib kasutada tihenduseks

marlit, mida tuleks liimiga määrida ja ümbertapikeele mähkida. Kokkupanemise ja

liimimise protsess ise peab toimuma kiiresti, kuna muidu võib liim lihtsalt enne ära kuivada.

Arvestada tuleks umbes 20 minutiga. Seetõttu peaksidkõik vajalikud tööriistad ja asjad käepärast

võtta olema. Tooli liimise puhul võib sarja kokku surumiseks kasutada pitskruvide asemel tavalist

koormarihma, mida autode koorma kinnitamiseks kasutatakse. Liimise töö peaks toimuma sirge

laua peal, et pärast saaks kontrollida kas kõik tooli jalad on ikka kõik ühtlaselt vastu lauda või mitte.

Kui nad seda ei ole võib toolileasetada raskuse, mis suruks tooli jalad ühtlaselt vastu lauda.

Vigu mis onliimimisel tehtud, on pärast väga raske kõrvaldada. Isegi asjatundjatel võib mõni

pulk meelest minna mida onpärast võimatu kohale masetada, seetõttu peaks tähelepanelikult

tooli üle vaatama.


*Polstritööd. 30ndate aastate söögi ja kirjutuslaua toolide puhul on tüüpiliseks lahenduseks nn.

kõva polster. See koosneb tavaliselt: kurtedest (rihmad mis paistavad tooli põhja altpoolt vaadates).

Nende peal on tugev riie,siis tuleb mererohi, seejärel õhuke vatikiht ning kõige peal on kunstnahk.

Kui polster on enam -vähem säilinud, võib vana naha (või riide) maha võtta ja uuega asendada.

Kui aga polster on hävinud siis tuleks sadulsepa poole pöörduda.


*Viimistlemine. Kui te olete selle etapini jõudnud, võite kergendunult hingata-hullem on möödas.

Siiski võib ka nii juhtuda, et halb viimistlus võib kõik eelneva töö nässu keerata. Sellepärast ka

järgmine nõuanne: peitsimisel on soovitav kasutada piiritusepeitsi. Peitsi eesmärk ei ole puidu

kaitsmine, nagu ekslikult arvatakse, vaid pidu tooni muutmine ja pidu ilu esiletoomine! Piiritusepeits

on küll kallim kui tavaline vesipeits, kuid jätab parema tulemuse- eriti algaja käes. Kuna vesipeitsi

lahustiks on vesi, võib vee niiskus tekitada uusi probleeme: näiteks spoonitud mööbli puhul võib

spoon hakata mullitama. Peitsimisel (nagu ka lakkimisel) tuleks jälgida, et peits ei jääks ühte kohta

hunnikusse, mida aitab saavutada poolkuiv pintsel. Liikumise suund peitsimisel ja lakkimisel peaks

olema seestpoolt väljapooleja altpoolt ülespoole. Lakiks võiks kasutada spetsiaalset niiskuskindlat

lakki, mis on ise laialivalguv ja mõeldud mööblile. Laki valikul tuleks meeles pidada, et läikiv lakk

toob kõik vead pareminiesile kuimatt lakk. Lakkimisruum peaks olema võimalikult tolmu ja

putukavaba.


*Muud võimalused. Juhul kui tegemist ei ole väärispuidust esemega, siis võib kaaluda ka selle

ülevärvimist. Ülevärvimiseks ei pea vana lakikihti eemaldama-piisab vaidaluspinna aukude

pahteldamisest ja kergest lihvist. Siingi tuleks uurida eseme originaalset viimistlusliiki ja seda

eeskujuks võtta. Võibolla peitub vana värvikihi all hoopis silmale kaunis väärispuidu tekstuur.

Laias laastus võib öelda, et lehtpuit käib laki ja peitsi alla, okaspuit aga värvi alla. Vahatamist

kasutatakse viimistlusena põhiliselt talupojamööbli puhul. Selleks sobib naturaalne

mesilasvaha, mida saab lahjendada tärpentiniga. Vaha kantakse õhukese kihina pehme lapiga

mööbli pinnale, ning hõõrutakse seejärel läikima. Sedasama meetodit võib ka kasutada lakikihi

värskendamiseks. Mesilasvaha jätab mööblile kerge siidja läike. Poleeritud pindasi siiski ei vahatata.


Kui kõik on valmis ning tool on ruumis omal kohal, siis istuge maha ja imetlege oma kätetööd.

Uskuge mind: see hetkkorvab marraskil naha, lakised käed ja krussis närvid! Kui teil viitsimist on

võite tooli põhja alla enda nime ja restaureerimis aasta kirjutada-lastelastel on hea teid siis

meelde tuletada.

Ahti Toplaan